Kui suurt midagi rääkida ei ole võib alati ilmast rääkida. Õnneks viimasel ajal väga palju sadanud ei olegi, seevastu temperatuur kõigub küll päris kõvasti. Näiteks eelmise nädala alguses näitas termomeeter vahepeal koguni 22 plusskraadi, ka öösel oli 15. Olles edasise ilma suhtes skeptiline võtsime sellest soojalainest viimast - põhimõtteliselt kogu aeg kui päike paistis olime väljas. Põhiliselt järve ääres (Münsteris on jõest tehtud tähisjärv, mille nimeks on Aa), kus saab mõnusalt päikest võtta, pikniku pidada, purjekaid vaadata, raamatut lugeda. Saksa keele õpetaja andis ka ühe soovituse: kui ilmad lähevad soojemaks, minge Aa järve äärde, istuge maha ja lihtsalt vaadake jooksjaid. Tuju pidavad kohe heaks minema. Ja nii oligi - igaühel on oma imelik stiil. Mõnel ei liigu käed üldse, mõni on end jooksmise ajaks täiesti sirgu ajanud, kolmandal käib pea ühelt küljelt teisele jne.
Aga nüüd on siin jälle jahedam, vahel kõigest 5 - 6 kraadi päise päeva ajal.. Vaatasin, et kui mul siin oli pluss 5, siis Tallinnas oli 11. Aga kevad on kätte nõudnud. Kõikjal õitsevad nartsissid ja puud, põõsad on juba veidi rohelised.