Mõned kuud tagasi oleksin olnud väga üllatunud, kui näeksin, et kirjutan siin jäähokist. Polnud ma ju kuni veebruarini isegi ühtegi mängu telekast vaadanud, rääkimata siis staadionil. Aga põnev olümpiamängude hokiturniir tekitas piisava huvi, et vähemalt edaspidi tulemustest huvituda. Ja kui nüüd kuulsime, et jäähoki MM peetakse Saksamaal (Köln, Gelsenkirchen, Mannheim), siis läksime ühe alagrupi esimest mängu vaatama. Nüüd tagantjärle tark olles ei läheks enam võib-olla Venemaa mängu vaatama. Eriti veel 9. mail.
Kölni jõudes oli kõik kena. Rongis küll möirgasid mõned vene fännid aga see käib asja juurde. Linn võttis meid vastu kevadisemalt kui Münster. Samas asub ta ka ju 2h rongisõitu lõunas. Enne mängu oli piisavalt aega, et ka natuke linnas ringi vaadata (kuigi ma olen seal vist juba 8 korda käinud). Seekord nägin näiteks mingisuguseid kunstnike, kes tänavakividele joonistasid. Päris kultuurne:
Kõik edasine kippus aga kultuurist kaugele jääma. Või peaks seda nimetama sovjeti kultuuriks? Jään vastuse võlgu. Enne seda kogemust oli igatahes sinisilme lootus, et ehk venelased peavad ennast niimoodi üleval vaid endistel okupeeritud aladel, kuid mida lähemale staadionile jõudsin, seda rohkem see arvamus kustus.
Siinkandis elab tegelikult suhteliselt palju venelasi. Ei saa küll väita, et linnas, bussis või rongis vene keele kuulmine midagi täitsa igapäevast oleks, kuid paar korda nädalas kindlasti. Seega polnud eriti üllatav, et Slovakkia - Venemaa mängu pealvaatajatest olid umbes 90% venelased. Imeks pandav oli aga see, et umbes 5% nendest olid II maailmasõja aegses vormis ja umbes 10% fännidest oli kas punalipp või CCCP särk.
Kuna mäng toimus 9. mail, tuletati tihti ka seda meelde. Palju oli näha Georgi linte ja ka plakateid sõnumiga "Üks kord me 9. mail juba võitsime" ja "Võidu päev" või "Punavägi"
Igatahes nii mõnigi kord tekkis tunne, et oleks justkui 1980. algus ja CCCP mängib kurjade lääne kapitalistidega
Samas mäng ise oli kahtlemate väga huvitav ja paeluv. "Punaväe" fännide kohta tuleb öelda ka kiidusõnu, sest vastupidiselt jalgpallifännidele ei olnud kummagi poole poolehoidjad vägivaldsed. Ei olnud mingit probleemi, kui ühel tribüünil on nt 1000 vene fänni keskel 100 slovakki. Ka politseid ja turvateenistusi ma staadionil olles tähele ei pannud, tõsi väravatest väljaspool olid neid hulgi.
Aga huvitav kogemus igaljuhul. Lisan siia ka mõne video, mis tõestab tunnet, justkui ma oleks kusagil Jekaterinburgis hokit vaatamas käinud.
Ja rahvas ergutas omasid (loe: russia, russia)
Paar minutit tagasi löödi värav ja rahvas on rahul. Mõni isegi liiga rahul.
Lõpetuseks tegime ka mõne laine. Kui ma õigesti mäletan, siis kunagi ammu algas laine tegelmise traditsioon hokimängust.
Igatahes oli huvitav nädalavahetus. Ametlikel andmetel oli sellele mängule staadionil kaasa elemas 18 522 pealtvaatajat. Kusjuures MM turniiri avamängus Saksamaa ja USA vahel püstitati ka uus hoki mängu publikurekord. Gelsenkircheni jalgpallistaadion ehitati ajutiselt ümber hokihalliks ja inimesi mahutati sinna pea 78 000! Aga alustuseks oli see 18 000 mulle midagi meeldejäävat.
