Wednesday, 28 October 2009

Läksime Kölni


24. oktoobri hommikul ärkasin üle pika aja tavatult vara. Kell oli just 8 saanud. Meelde tulid Southwesterni presidendi Dan Moore sõnad, kus ta teeb nalja üliõpilaste üle, kes kogu oma õppe ajal ei ole hommikut näinud ning kellele päikesetõus on märk sellest, et aeg on magama minna, mitte vastupidi.
Igatahes plaan oli selline, et läheme Charrise (kreeka), Alberto (itaalia), Berkay (türgi) ja veel mõne inimesega kaema Nordrhein - Westfaleni suurimat linna Kölni, mis on peaaegu et miljonilinn (996 000). Kusjuures vahemärkusena mainin, et Nordrhein - Westfaleni pealinn on Düsseldorf.
Plaan oli hea, teostus jättis soovida, sest kui me kell 9.30 rongijaama ees kokku saime ja niisama lõbusalt 9.50 teisi inimesi ootasime, mõtlesime et oleks hea idee rongi aegu vaadata. siis selgus, et rong läks ära 9.34. siis oli kaks võimalust: kas ootama 1.5h uut rongi või läheme kuhugi mujale. Õnneks ei tulnud palju pead murda, sest minuga rongijaama sõitnud bussis oli veel erasmuslasi: Tereza (tšehhi) ja Bertil (Šveits), kes plaanisid Enschedesse (Hollandisse) minna.
Enschede kohta ma suurt midagi ei teadnud. ainukesed andmed olid: a)sõit sinna on semestripiletiga tasuta b)kunagi võitis fc levadia Tallinnas Enschede Twente meeskonda 1:0 c)umbes 5 aastat tagasi oli seal suur ilutulestiku tehase plahavtus, mille tagajärjel pool linna maha põles.
Nende teadmistega siis läksimege rongi peale.
Enschedesse jõudes oli hakanud vihma sadama. No muidugi, see linn on ju Inglismaale veel 60 - 70 km lähemal.
Igatahes sellisel bravuurikal sammul kõndisime rongijaamast kesklinnas (tegelikult oli see linn nii väike, et rongijaam oligi kesklinnas)


Ja siis me avastasime, et tegu on vägagi igava linnaga, mille ainsad vaatamisväärsused on turuplats ja paar skulptuuri.
siinkohal saagu need ka näidatud: esiteks kõiksugused lahedad skulptuurid. ükski ristmik ega suurem hoone ei olnud oma kujust ilma jäetud. teiseks siis turuplats, mis esmapilgul mustlaslaagri mulje jättis.




Kui päev juba õhtusse ja taevas jälle vihmale kiskus, seadsime sammud tagasi rongijaama poole.
Siis aga sattusime peale linna suurimale turismiatraktsioonile - torudele, kus sai kõõluda. seal sai järgmised 30 minutit sisustatud


Tegelikult ei ole sakslaste hulgas Enschede suurimateks tõmbenumbriteks muidugi mitte torud, turuplats või kirikud. nendeks on loomulikult coffee shopid ja lihtsalt shopid. kusjuures hollandi ja saksamaa "piiril" käiakse rongis kõik inimesed ja kohvrid koertega üle, et veenduda, ega keegi ei ole liberaalsest hollandist konservatiivsesse saksamaale midagi ebaseaduslikku kaasa krahmanud. meie vagunis koer igatahes haukuma ei hakanud.

No comments:

Post a Comment