Jõuluehted

Linnatänavad on valgustatud ja kaunistatud umbes samamoodi kui Tallinnas, Tartus või kui iganes. Näiteks pilt, mille tegin eelmisel laupäeval Osnabrückis.

See oli aga äärmiselt külm nädalavahetus (-14 'C), nii et lihtsalt jõululaadal ringi jalutada ei olnud väga hea idee. Ainuke võimalus sooja saada oli seista suure rahvamassi keskel ja glöggi juua. Aga see selleks.

Samas ühika lähedal on üks pere enda maja seinale jõuluvana ronima pannud:

Arvatavasti sattusid selle pere naabrid ameerikalikult hasarti ja pidid naabri üle trumpama. Seetõttu oli ka naabermajal jõuluvana. Seekord katusel ja tundub justkui oleks ta seal ära külmunud.

Selleks aastaks kõik,

häid jõule!

Jalgrattaparadiis

Olen mitu korda rõhutanud, et Münster on Saksamaa jalgrattapealinn. Öeldakse, et Münsteris on kaks korda rohkem jalgrattaid kui sissekirjutatud inimesi. Üleeelmises postituses oli pilt minu krigisevast jalgrattas "Sparta", seekord lisan mõned pildid Münsteri igapäevaelust jalgratastel.

Esiteks, kui sul on kaks väikest last, ei pea ratast sugugi nurka viskama. On mitu võimalust:

Näiteks ühe lapse saab panna pakiraamil olevale istmele, teise lapse jaoks saab ratta taha kinnitada aga käru. Seda juhul kui teine laps on väga väike. Kui teine laps on veidi suurem ja oskab juba ise rattal püsida, saab ratta taha kinnitada pooliku lasteratta.

Sulle meeldib rattaga sõites rohkem lesida, kui sirgelt istuda? Pole probleemi:

Tahad õlut juua aga samal ajal vändata ja tunda, et oled ratta seljas? Miks mitte:

Kuhu aga kõik need rattad parkida? Näiteks raamatukogu ette:

Või hoopis rongijaama ümbrusesse?

Või ühika ette?

Või miks mitte hoopis neljatasandilisse jalgrattaparklasse?

Aga mis siis, kui kumm läheb tühjaks? Tänavanurkadel ja jalgrattasõbralikes poodides on pumbad. Ja kui neid automaatseid pumpasid läheduses ei ole, siis igal 10. jalgrattal on pump küljes.

Lumi

Pole ammu midagi kirjutanud.. Samas aga järgmisel nädalal olen juba Eestis ja siis võib palju paremini muljetada. Tegin täna 2 nädala jooksul fotokaga jälle ühe pildi. Eile hakkas siis vaikselt lund sadama. Kogu nädal on seni olnud paar miinuskraadi ja päike. Nii et vihma pole ammu näinud. Aga väike lumevaip oli maas ka täna. On siiani.

Schweinachtsmann

Sel nädalavahetusel Münsterist välja ei läinudki. Kui esmaspäevast reedeni oli ilus (ent külm) päikesepaisteline ilm, siis reedest praeguseni (pühapäeva õhtuni) on olnud pidev vihmasadu. Kellelgi vist ei olnud erilist motivatsiooni kuhugi minna, sest väljasõit ei ole kordagi jutuks tulnud. Eile (laupäeval) käisin korra raamatukogus, vaatasin veidi linnas ringi ja käisin poes, sest kõik poed on pühapäeval kinni. Seega seekordne pühapäev on olnud söögi mõttes päris külluslik, sest tavaliselt jõuama laupäeval Münsterisse alles pärast seda, kui poed on kinni ja siis tuleb esmaspäeva hommikuni kuivikute ja porganditega hakkama saada. Seekord sõin aga pühapäeval liha. Üleüldse on mõnus vaikne nädalavahetus olnud.

Tahtsin aga veidi rääkida kolmapäevasest. Toimus meditsiiniosakonna pidu ja kuna suur osa erasmuslasi õpivad kas juurat või meditsiini, andsime peole ka rahvusvahelist hõngu.

Pidu toimus ühikast umbes 5 - 6 km kaugusel meditsiiniosakonnas ja kuna õhtul hilja bussid enam ei sõida, siis pole ime, et levinuim transpordivahend on jalgratas. Selles suhtes on Tartus kergem, sest tavaliselt distantsid nii pikaks ei veni. Lõpuks saan siis panna ka ühe pildi oma kriuksuvast jalgrattast.

Peo teemaks oli seagripp. Traditsioonilist paberkujul piletit ei olnud, kõik kes olid end eelnevalt peole registreerinud (iga maditsiiniõpilane sai kaasa võtta ühe sõbra) sai suumaski tekstiga N1H1. Üleüldse tehakse siin selle gripi üle palju nalja. Näiteks saksa keeles on jõuluvana "Weihnachtsmann". Otsetõlkes kõlaks see "jõuluõhtumees". Umbes nädal tagasi ilmusid tänavatele muusikali "Schweinachtsmann" (ehk Seaõhtumees) kuulutused. Tegelikult mingit muusikali vist ikkagi ei ole. Niisama huumor.

Aga peo juurde tagasi tulles. Selleks, et peole sisse saada tuli kõigepealt läbida meditsiiniosakonna pikad koridorid. Et seal igavaks ei läheks, olid korraldajad üles pannud ka paar kontrollpunkti.

Siinkohal siis pilt kontrollpunktist, kus tuli süstlast arvatavasti mingit likööri juua. Samas hügeen oli tagatud, sest süsta võis igaüks pärast endale jätta. Samuti oli koridori veetud mitu kõlarit, kust pidevalt aevastamist ja köhimist kuulda võis.

Nii et tegu oli ühe päris meeleoluka üritusega. Lõpetuseks pilt minust, Terezast ja Harukast suumaskidega, degusteerimas saksa kvaliteetpilsnerit.

Düsseldorf ja Köln

Olen ajast maha jäänud. Olgugi et hetkel on käsil juba teine advent, olen järjega ikka veel novembris. Eelmisel laupäeval, 28. novembril, käsime Nordhein - Westfaleni pealinnas Düsseldorfis. Etteruttavalt peaks mainima, et just suurim õnnestumine seekordne laupäevane väljasõit ei olnud. Linn on elanike arvu poolest Tallinna ja Kölni vahepealne ehk umbes 600 000 elanikku. Internet kuulutab, et Düsseldorf on Frankfurti järel Saksamaa teisena tähtsaim majanduskeskus. Sarnaselt teistele Nordhein-Westfaleni suurlinnadele (Bonn, Köln, Duisburg) läbib ka Düsseldorfi Rheini jõgi. Linn on kuulus ka kesklinnas asetseva teletorni poolest.

Kuna terve päeva sadas vihma ja lisaks oli ka väga tuuline (vihmavarjud olid 5 minutiga ribadeks), siis ma väga palju linnas ringi ei vaadanud. Öeldakse küll, et ei ole halba ilma vaid vale riietus, aga sellise vihma-tuule kombinatsiooni puhul olek aidanud vaid kalamehekostüüm, mida kellelgi aga käepärast ei olnud. Veidi uudistasime kesklinna jõuluturgu, uitasime vanalinnas ringi ja kõndisime Rheini äärsel promenaadil. Väike plaan oli ikkagi ilmale vaatama ka teletorni vaateplatvormile minna aga halb nähtavus ja 4 eurone liftipilet jätsid selle mõtte katki. Sõitsime hoopis tagasi Münsterisse ja jõime glöggi ja sõime piparkooke.

Mu tšehhi sõbral Terezal olid sel nädalavahetusel külas kaks sõbrannat Praahast. Kuna mul pühapäeval midagi väga tarka teha ei olnud, läksin Terezaga neid Kölni bussijaama ära saatma. Tegelik plaan oli aga näha Kölni jõululinnakut, mis kuulduste järgi peaks üks Euroopa parimaid olema (ja allikaks ei ole mitte saksa ajaleht vaid Fiancial Times).

Iga päevaga on linnapildis näha aina rohkem kaunistusi ja ka inimeste jõulumeeleolu hakkab tänaval aina rohkem silma.

Kunagiset varasemast postitusest on näha pilt Kölni Toomkirikust. Kölni põhiline jõululaat ongi toomkiriku ümber oleval väljakul. Tahtsin just selle mõttega õhtupoole Kölni minna, et neid kõiki jõululaternaid ja kirikuvalgustust koos näha.

Jõulumeeleolu loomisel ei ole unustatud kasutada ka Rheini jõge. Seal on suur, mitmekordne laev, mis on jõulumarketiks ümber ehitatud.

Tagasi Münsterisse jõudsime umbes 12 paiku.

Eelmise nädalavahetuse kohta meenus kas veel see, et pühapäeva hommikul tegi üks türklane nimega Ihsan meile Türgi hommikusööki. Suur oli mu üllatus, kui selleks Türgi spetsialiteediks osutusid tavalised kotletid.

Uudis

Tere!
Pole ammu midagi kuulda olnud. Pohjus lihtne: ei pidanud sellele jamale enam vastu ja lopetasin interneti ja telefoni lepingu Vodafoneiga. Ehk siis praegu ei ole mul ei telefoni numbrit ega Internetti. Arvatavasti pole sellega enne joule enam motet tegeleda, sest kogu Interneti protseduur on siin Saksamaal justkui kiviajas. Mitmed sobrad-tuttavad, kes tegid lepingu oktoobri alguses ootavad siiamaani teadet, millal lopuks keegi neile juhtme ühendab.
Aga aegajalt üritan siia ikka pilte ja motteid juurde lisada. Lihtsalt arvatavasti pole skype´s rääkimine enam nii lihtne kui varem. Aga saame hakkama.