Sunday, 6 December 2009

Düsseldorf ja Köln

Olen ajast maha jäänud. Olgugi et hetkel on käsil juba teine advent, olen järjega ikka veel novembris. Eelmisel laupäeval, 28. novembril, käsime Nordhein - Westfaleni pealinnas Düsseldorfis. Etteruttavalt peaks mainima, et just suurim õnnestumine seekordne laupäevane väljasõit ei olnud. Linn on elanike arvu poolest Tallinna ja Kölni vahepealne ehk umbes 600 000 elanikku. Internet kuulutab, et Düsseldorf on Frankfurti järel Saksamaa teisena tähtsaim majanduskeskus. Sarnaselt teistele Nordhein-Westfaleni suurlinnadele (Bonn, Köln, Duisburg) läbib ka Düsseldorfi Rheini jõgi. Linn on kuulus ka kesklinnas asetseva teletorni poolest.

Kuna terve päeva sadas vihma ja lisaks oli ka väga tuuline (vihmavarjud olid 5 minutiga ribadeks), siis ma väga palju linnas ringi ei vaadanud. Öeldakse küll, et ei ole halba ilma vaid vale riietus, aga sellise vihma-tuule kombinatsiooni puhul olek aidanud vaid kalamehekostüüm, mida kellelgi aga käepärast ei olnud. Veidi uudistasime kesklinna jõuluturgu, uitasime vanalinnas ringi ja kõndisime Rheini äärsel promenaadil. Väike plaan oli ikkagi ilmale vaatama ka teletorni vaateplatvormile minna aga halb nähtavus ja 4 eurone liftipilet jätsid selle mõtte katki. Sõitsime hoopis tagasi Münsterisse ja jõime glöggi ja sõime piparkooke.

Mu tšehhi sõbral Terezal olid sel nädalavahetusel külas kaks sõbrannat Praahast. Kuna mul pühapäeval midagi väga tarka teha ei olnud, läksin Terezaga neid Kölni bussijaama ära saatma. Tegelik plaan oli aga näha Kölni jõululinnakut, mis kuulduste järgi peaks üks Euroopa parimaid olema (ja allikaks ei ole mitte saksa ajaleht vaid Fiancial Times).
Iga päevaga on linnapildis näha aina rohkem kaunistusi ja ka inimeste jõulumeeleolu hakkab tänaval aina rohkem silma.

Kunagiset varasemast postitusest on näha pilt Kölni Toomkirikust. Kölni põhiline jõululaat ongi toomkiriku ümber oleval väljakul. Tahtsin just selle mõttega õhtupoole Kölni minna, et neid kõiki jõululaternaid ja kirikuvalgustust koos näha.

Jõulumeeleolu loomisel ei ole unustatud kasutada ka Rheini jõge. Seal on suur, mitmekordne laev, mis on jõulumarketiks ümber ehitatud.


Tagasi Münsterisse jõudsime umbes 12 paiku.
Eelmise nädalavahetuse kohta meenus kas veel see, et pühapäeva hommikul tegi üks türklane nimega Ihsan meile Türgi hommikusööki. Suur oli mu üllatus, kui selleks Türgi spetsialiteediks osutusid tavalised kotletid.

No comments:

Post a Comment