Prantsusmaa

Järjekordselt sai siis Münsteri head asukohta ära kasutada ja seekord teha väljasõit Prantsusmaale. Nimelt oli 24. - 30. mai siin mingisugune järjekordne katoliiklik püha (seekord lausa nädal aega järjest!!) ja seega otsustasin 22. mai kuni 1. juuni seda nn konnademaad külastada. Siinkohal väike ajaline ülevaade reisist:

22. mai - hommikul kell 9 hommikul Münsteri Rongijaama juures kohtumine mehega nimega Dirksten, kes oli ülesaksamaalisse hääletamisfoorumisse www.mitfahrgelegenheit.de pannud teate, et sõidab sel päeval ja ajal Münsterist Pariisi ja autos on 3 vaba kohta ning üks ots temaga sinna maksaks umbes 20 €. Lõpuks Pariisi jõudes teatas ta aga, et reis oli nii vahva, et ta ei tahagi raha saada. Seega tasuta sõit Pariisi.. - pole paha.

Kell 4 olin juba enda ööbismiskohas (prantslane Pierre andis mulle oma korteri võtmed ja kuna ta ise oli Münsteris sain seal üksi laiutada). Pärast kerget einet seadsin sammud Eiffeli torni suunas, mis oli kõigest 15 min jalutuskäigu kaugusel. Õhtu korterisse tagasi jõudes oli paras aeg vaadata Jalgpalli Meistrite liiga finaali Inter Milan vs Bayern Münich.

23. mai kell 14.05 läksin Prantsuse kiirrongi TGVga Prantsuse lääneosas olevasse linna nimega Nantes. Linnade vahe on natuke alle 400km ja pärast kahte vahepeatust olin juba kell 16.00 Nantesis. Nii et rongi keskmine kiirus tuleb päris muljetavaldav.

kuni 29. maini olin siis külalislahke Kristi juures, kes näitas selle linna põhilisi vaatamisväärsusi: Botaanikaaed, vanalinn, jõepromenaad, kuulsa LU küpsisetahase kunagine tehasehoone, loomeinimeste linnaosa mehaanilise elevandi ja kraanaga, veebuss, kohalike erasmuslaste elu, Atlandi Ookeani rannikul olevat kuurortlinna Pornic'i jne

29, 30, 31 mai ja 1. juuni jällegi Pariisis ööbimisega Pierre'i juures, kes seekord ka ise kohal oli. Kusjuures 29. mai oli ka natuka eriline õhtu, sest üle pika aja nägin Daniel'it. Daniel on rootslane, kes oli LAVis üks mu parimaid sõpru, kuid keda polnud pärast seda (ehk pärast 2006. aasta suve) enam näinud. Kuna ta oli aasta aega Pariisis tööl (nüüdseks on juba tagasi Rootsis, nägime 2 nädalat enne ta tagasisõitu) oli see meeldib võimalus jällekohtuda. Sai vanu aegu ja vanu nalju meenutatud ja uutest seiklustest räägitud. Loodan, et jällenägemist ei tule jälle 4 aastat oodata..

Olgugi et Pariisi kohta on 3 ja pool päeva kahetusväärselt lühike aeg, õnnestus põhilisemad turistide vaatamisväärsused ära vaadata:

nt Notre-Dame (kusjuures pühapäevase missa ajal)

Ladinakvartal

Linnu- ja lilleturg

Pantheon

Vicor Hugo majamuuseum

Linna tähtsaim kalmistu Pere-Lachaise (kuhu on nt maetud ka Eduard Viiralt)

Montmartre

Moulin Rouge

Arc de Triomphe ehk Triumfikaar

Champs-Elysees - Linna põhitänav

La Defense - ehk Ärirajoon

Louvre ühes Mona Lisaga

Pompidou keskus modernse kunsti muuseumiga

endine kunstnike rajoon Montparnasse

rääkimata muidugi Eiffeli tornist, mida sai nähtud nii hommiku, päeval, õhtul kui öösel.

Nähtuid sai ka lugematul hulgel huvitavaid tänavaid, mille nimed mulle kunagi meelde ei jäänud, igapäevaselt sai süüa ehtsat prantsuse Baguette'i juustuga, juua odavat prantsuse punast veini, kuulata tänavamuusikuid, eemale peletada tänavakupmehi, näha moslemite demonstratsiooni Iisraeli vastu, kogeda, kuidas Pariisi turismivaldkonnas inglise keelt ei tunnistata, ületada teed ükskõik mis ajal (kui samal ajal juhtus olema roheline tuli oli tegu kokkusattumusega, seda nii autode, motikate kui inimeste poolelt).

Ja siis lõpuks sõita Thalyse kiirrongiga 1. juuni hommikul kell 6.25 Kölni, sealt edasi regionaalrongiga Münsterisse, Münsteri rongijaamast bussiga ühikasse ja kell 14.00 olin juba rattaga loengusse jõudnud.