Seekord ma kaarti siia ei lisanud, kui vaadata Kölni kaarti, siis Bonn on Kölnist umbes 20 km lõunas. Arvatavasti lähinädalatel sellist pikka sõitu enam ette ei võta, sest ainuüksi üks ots Münsterist sinna oli üle 3h. Ehk siis edasi-tagasi ots on kokku juba üle 6h ja päevas valget aega väha palju pole. Otsisin praegu netist, kui kaua mul siin päevavalgust on. Münsteris tõusis täna päike 8.08 ja loojus 16.26. Seega ikkagi parem kui Tallinnas, kus päike tõusis 8.40 ja loojus 15.35.
Aga tagasi väljasõidu juurde tulles: ärkasin üles ja üllatus-üllatus: Münsteris sadas vihma. Aga see selleks, peamine siht oli Bonni ajaloomuuseum ehk Haus der Geschichte. Muidu huvitav muuseum, mis kajastas piirkonna ajalugu 1945. kuni tänapäevani. Kuna Hitler oli elus kuni 45. aasta aprilli lõpuni oli täpsuse huvides üks pilt ja väike video ka kunagisest "suurest juhist" aga üldiselt üritati sakslaslikult juutidest ja Hitlerist võimalikult väha rääkida. Muuseumisse sissepääs oli tasuta ja see on üks sellistest muuseumitest, kus võika vabalt terve päeva olla, kuna palju on rõhku panud igasugustele videomaterjalidele. Ma ei tea ma pole küll üheski muuseumis jõudnud ühtegi videot algusest lõpuni vaadata. Aga samas on need huvitavad, sest annavad hea ülevaate. Eriti hea oli üks slideshow, kus kõigepealt oli näha pilt pommitatud linnas ja seejärel samast kohast tehtud pilt pärast seda, kui linn oli üles ehitatud. Eks seal oli veel palju asju, millest võiks rääkida.
Mõtlesin aga kirjutada Bonnist. Päris põneva ajalooga linn. Üks vanimaid Saksamaal, pidades 1989. aastal 2000. sünnipäeva.
Pärast Saksamaa jagamist II MS järel valiti üllatuslikult just Bonn Saksamaa ajutuseks pealinnaks. Üllatav, sest palju loogilisem pealinn oleks olnud Frankfurt või Köln. Aga valiti hoopis väike, 300 000 elanikuga Bonn. Veidki Saksa huumorit ka: saksa keeles öeldakse pealinna kohta "Bundeshauptstadt" ehk eesti keeles Föderaalpealinn. Rahvasuus olevat Bonni kutsutud aga "Bundesdorf" ehk siis Föderaalküla. Ja see nali kestis siis kuni kahe saksa ühinemiseni, kui 1990. aastal sai uueks pealinnaks jällegi Berliin.
Olgugi et lahkusime Münsterist juba hommikul kell 8 (kui oli alles pime) jõudsime muuseumist välja umbes 4 paiku, kui oli juba hämar. Sellepärast ei olnud mõtet vaatama minna Lossi ja Jaapani aeda vaid läksime lihtsalt vaatama vanalinna ja Rheini jõe kallast. Eelmine nädalavahetus oli aeg, kui kõikjal Saksamaal linnad jõulukaunistustega ära ehiti. Väike pilt ka sellest:
Midagi väga erilist nendes kaunistustes ja jõulumarketis ei olnud. Nagu ka Münsters ja üldse üritustel on 90% kogu asjast igasugused söögiasutused, kes üritavad sulle oma vortsi, pitsat või vahvlit müüa. Selles mõttes on Tallinna jõuluturg lahedam. Suur rõhk on sokkidel, mütsidel, klaasehetel jms aga kui tahad, saad kusagilt nurgast ka glögi osta ja midagi natuke süüa. Siin pead aga putkade vahelt otsime, kas kusagil midagi peale söögi ka pakutakse.
Kõigele eelnevalt lisaks on Bonn ka kuulsa helilooja Ludwig van Beethoveni (millegipärast olen seni alati öelnud Ludwig von Beethoven aga tegelikult on van!). Leidsime üles ka maja, kus ta 1770. aastal sündis. Selles majas oli ka muuseum aga kõik me olime kunagi mingis majamuuseumis käinud ja arvasime, et kui sa oled ühte juba näinud, on teised kõik samasugused. Nii et sisse me ei läinud. Läksime hoopis pubisse ja tellisime kohalikku õlut. Beethoveni maja ees tegime aga "perepildi".
Päev oli olnud küll lühike aga ilus ja soe. Päike paistis ja sooja oli ligi 15 kraadi. Kui õhtul kell 11 tagasi Münsterisse jõudsime, siis siin sadas. Sajab ka praegu. Hetkel küll aru ei saa, miks sakslased Münsteri kogu maa kõige elamisväärsemaks linnaks valisid. Pigem peaks see olema mingi linn lõunas, kus on mäed ja päike. Aga muidu on kõik hästi. Siin on head jalgrattateed (mida ma vihma tõttu väga tihti ei katseta), suht odav koolisööklasüsteem ja ilus vanalinn.
No comments:
Post a Comment