31. oktoober
Päeval, kui Rainer ja teised USAkad Halloweeni pidasid, käisime meie Kölnis.
Äratus oli jällegi ebamaiselt vara - kell 7. Kella 8 paiku olime raudteejaamast juba esimese hommikukohvi ostnud ja ootasime rongi väljumist. 2 tundi ja 4 minutit hiljem olimegi Nordrhein - Westfaleni suurimas linnas Kölnis. Ees ootas meid 7 politseibussi pluss terve hunnik tavalisi politseiautosid. nimelt samal ajal toimus jalgpallilahing kohaliku kölni meeskonna ja hannoveri vahel (mitte köln 1:0 kaotas). meid aga see sagimine ei häirinud ja seadsime sammud hoopis kölni toomkiriku poole (saksa keeles on selle nimi Kölni katedraal). see oli üks väheseid hooneid, mis II MS ajal linnas suuremate purustusteta pääses (neid suuremaid purustusi on tänaseni igas linnas aru saada. sellest räägin millalgi hiljem). väidetakse, et kirik jäeti püsti, kuna see olevat liitlasvägede lennukitele hea orientiir nägemaks, kui kaugele saksamaale on jõutud.
Pildilt seda küll väga hästi aru saada ei ole, aga see kirik on massiivne! Wikipeedia andmetel üks maailma suurimaid ja Põhja-Euroopa suurim kirik. välimuselt meenutas mulle natuke Barcelonas asuvat Segrada Familia kirikut. natuke internetis ringi surfamist ja leidsin, et see võrdlus ei olegi nii väga mööda. Segrada Familia kirik on kuulust kogunud kui kirik "mida alati ehitatakse". selle ehitamist alustati 1882. aastal ja kõige uuemad allikad väidavad, et kirik ei saa valmis enne 2026. aastat. Kõik see ei ole aga Kölni katedraali kõrval justkui midagi. seda kirikut hakati ehitama aastal 1248 ja saadi valmis 1880 - ehk siis üle 600 aasta.
Kirik on 157m kõrge, mis tegi temast 19. sajandi lõpus lühikeseks perioodiks maailma kõrgeima ehitisi (kuni valmis Washingtoni monument). niipalju siis igasugustest arvudest, ajaloost ja sarnasustest.
otsustasime vallutada ka kiriku vaatetorni, kuhu otsa ronimine oli veelgi peadpööritavam kui oleviste torni minek. sealt, 100m kõrguselt, avanes aga päris korralik vaade kogu linnale ja Reini jõele. Kusjuures Kölnis asub loomulikult Euroopa kõige tähtsam sisemaa sadam.
Edasi liikusime mööda Reini jõe äärt lõuna poole, kus asus kuulus šokolaadimuuseum. meie seltskonna kurvastuseks oli rõhk pandud sõnale muuseum ja tähelepanuta jäetud esimene osa "šokolaad". kogu üritusel oli ehtsa šokolaadiga pistmist niipalju, et iga pileti ostja sai väikese (1cm x 1cm) suuruse šokolaadi, mille valmistamist sai küll muuseumis näha. tegelikult oleks olnud igati sobilikum nimi hoopis "kakaomuuseum", sest põhiliselt oli juttu sellest, kuidas kakao arengumaadest euroopasse jõuab. näiteks kas teadsite, et kakaooad näevad välja sellised?
neid on vaja lihtsalt piisavalt pressi all hoida ja päikese käes kuivatada (neid isegi ei röstita), et nad meile tuttava pruunika väljanägemise saavutaksid
pärast kõike seda jäi napilt aega, et kölni vanalinna jõuda ja kohalikku Kölsch õlu maitsta.
igatahes võiks öelda, et köln on nii suur, et ühe päevaga nägime umbes 1/3 kohtadest, mida näha tahaks. seega 1 - 2 korda peaks sinna kindlasti tagasi minema.
lõppu lisan ka "perepildi", mis on tehtud toomkirku ees
No comments:
Post a Comment