Sünnipäev peetud, suured tänud kodustele õnnesoovide eest. Seekordne sünnipäev oli eriline, sest ta tuli mulle meelde alles siis, kui lõuna paiku tuli meelde telefoni vaadata ja seal olid selle teemalised sms’id. Sai seda ka veidi tähistatud, seltsiks üleeile saabunud toakaaslane Richard (eestlane, kes oli siin ka eelmisel semestril). Külastasime pubi nimega Barack O’Mama. Niivõrd jube kallis kui Moskvas seal õnneks ei olnud, samas väljas söömiskäimise lõbu siin selle stipi eest ikkagi lubada ei saa. Või õigemini saab ikka aga sel juhul ei jätku stipist kuu lõpuni elamiseks.
Kool veel alanud ei ole. Pidi muidu esmaspäeval algama aga gripi tõttu on vähemalt nädala edasi lükatud. Uuel esmaspäeval lähen jälle kaema, siis saan uuemat infot. Ühikas töötab ka karantiinirežiimil, mis tähendab, et meie saama välja minna küll aga ühtegi võõrast välisuksest edasi ei lasta. Kuna aga ma ei tea siin kedagi, siis mind see absoluutselt ei puuduta.
Esmamuljeid linnast ka. Olgugi et siin ühtegi valimist lähitulevikus tulemas ei ole domineerib ikkagi igal pool Putini partei plakatid. Natuke imelik on vaadata, et peatänaval soovib Ühtne Venemaa partei ikka veel head uut aastat. Polikliinikus hoiatas seesamune partei inimesi gripi eest ja õpetas, kuidas tuleb käituda. Tundub, et kõikidele õppejõududele on saadetud partei kalendrid, mis igal laual ilutsevad. Igatahes huvitav on kõike seda näha aga omas Eestis sellist elu küll näha ei tahaks. Linna põhitänav on Revolutsiooni prospekt, mina elan uulitsa Friedriha Engelsal, läheduses on Komsomoli, Oktoobri, Kolhoosi jms tänavad. Peatänavad kohtuvad ilusasti linna keskel asuval Lenini väljakul, mille keskel teadatuntud mehike käega õige suuna kätte näitab. Igatahes elu nagu ajalooraamatus. Tore on näha ka neid ümaraid väikeseid busse, mille haisu on kõik kohad täis. Veel pole juhust olnud aga varsti tahaks nendega väikese ringi teha. Kuna pilet on kõigest 7 rubla võib seda vabalt kasutada ka turistina linna nägemiseks. Nii et kui kool on alanud ja juba piisav seltskond on koos, võib termose ja võileivad kaasa võtta ja pool päevakest linnas ringi kärutada.
Richard on natuke valgustanud ka seda, kuidas siin asjad käivad. Näiteks kuidas dokumendi koju unustanult valvuriga uksest või muust sarnasest olukorrast ikkagi läbi saada. Kui vaatad, et miski muu enam ei aita ja vaieldud on juba tükk aega tuleb teha kaval nägu, ulatada šokolaad, raha vms ja öelda „мой последний аргумент". Samas selliseid olukordi mul veel tekkinud ei ole, kus õpitud tarkusetera kasutada.
No comments:
Post a Comment