Voronež

Jõudsingi ilusasi kohale. 10h rongisõit polnudki nii hull kui arvasin. Olgugi et rong kõikus ja kolises kõvasti ja magamiskoht oli mõeldud inimesele, kes on lühem kui 160cm oli kogemus huvitav. Ma ei reisinud mitte kupees vaid vooditega koridoris. Minu voodi üleval oli veel üks voodi, nendest ülekoridori 4 voodikohta. Seal olid mingid toredad vanatädid, kes kutsusid mind teed jooma ja šokolaadi sööma. Kui küsisin, kas teed juuakse lusikas sees tegid 3 tk suured silmad ja ütlesid, et pole sellisest kombest midagi kuulnud. Neljas aga ütles, et tema lusikat ära ei võta, mida ülejäänud kolm pidasid imelikuks. Üks neist oli käinud 2 korda Pärnus, kus oli elanud ta vanatädi, teine oli käinud Jurmalas. Kahjuks kustutati siis aga vagunis tuled ja aeti kõik magama. Kell 7.16 hommikul rongist välja astudes nägin lühikest mehikest sildiga Сильвер Кюнгас, kes oli mulle vastu saadetud. Tegu oli Niklolai Aleksandrovitšiga, kes viis mu jaamast 10min kaugusel asuvasse ühikasse. Ühikast sain võtme, madratsi, tekid, padja ja voodipesu. Ühikas on põhimõtteliselt sarnane Tartu renoveerimata ühikaga, kui wc ja dušš välja arvata. Need on siin vist igal pool minu jaoks omamoodi nähtus. Näiteks täna käisin ülikooli jaoks polikliinikus röntgenipilte tegemas (mille tegemiseks läks 4 tundi ja 13 erinevat templit) ja ka seal oli tualetiks jäljed ja auk põrandas. Kaasavõetud passipiltidest on 6tk juba ma ei tea kuhu ära kulunud. 1 läks ühika passi jaoks, mida sissepääsu juures on vaja näidata. Seda, miks ühikajuhatajal veel 2 fotot vaja läks ma aru ei saanudki. Õnneks ma ise kusagil migratsiooniametis ennast registreerima ei pea, selle teeb ära ülikool. Küll aga öeldi mulle, et ma oleks Moskvas kindlasti pidanud ennast registreerima. Samas ma väga ei muretse, küll nad oskavad asja ära lahendada. Linnas väga veel ringi käinud ei ole. Eile lihtsalt vaatasin kus polikliinik, raudteejaam, toidupood jms asuvad. Leidsin ka McDonaldsi kus lootsin internetti saada (kuna uksel on suured sildid wifi) aga seal seda wifit ikkagi ei olnud. Nüüd siis ühes kinos leidsin ühe koha. Toanaabrit veel näinud ei ole aga ta peaks olema eestlane, kes siin eelmisel semestril juba oli. Ta peaks lähipäevil saabuma, siis saan talt rohkem infot siinse elu kohta.