Vähemalt siinne kirjanduse õppejõud tuli esimese tunni alguses sellise mõttega lagedale. Põhjendas ära ka – Venemaal on palju inimesi, kes armastavad Stalinit. Samas ka neid, kes teda vihkavad ja neid keda ta ükskõikseks jätab. Putiniga sama lugu. Sellist vene inimest, kellele aga Puškin ei meeldiks või keda Puškin ükskõikseks jätab polevat meie õpetaja oma elus kohanud. Puškin on nagu positiivne kangelane, riigi maskott. Selle näoga võib minna ükskõik kuhu maailmas ja see ei tekitavat negatiivseid tundeid. Esimesel tunnil jõudis ta veel hingelt ära rääkida oma mure, mis on seotud Meistri ja Margaritaga. Nimelt 6 aastat tagasi vändati sellest raamatust ka film (õigemini 10 osaline seriaal), nüüd tuuritab Venemaal ringi sellenimeline muusikal. Õppejõu arvates on see kõik aga liiga kommerts ja millestki nii armsast ja ilusast üritatakse luua pop-kultuuri. See selleks. Tegelikult tahtsin rääkida koolist üldiselt. Korralduse koha pealt on raske midagi negatiivset leida. Tunnid toimuvad kõrvalühika ühes tiivas, nii et hommikul võtab loengusse minek aga vähem kui 5 minutit. Tunnis oleme tavaliselt neljakesi (4 siinset eestlast, kusagilt on justkui meelde jäänud justkui millalgi ühineks meiega ka üks sakslane), kirjanduses ja filmitunnis kuuekesi (lisaks meile neljale ka 2 inglast). Õppejõud on igati tasemel ja rõõmsameelsed. Kui sõnadest aru ei saa, siis osatakse see kas kehakeele või inglise/saksa keeles arusaadavaks teha. Erinevaid keeleõppeprogramme on igale maitsele. Praegusel hetkel tundub, et võtan kõiki aineid, mida võimalik. Annan ka väikse ülevaate, mida meile siis ka pakutakse:
vene keele grammatika – palju selgitamist vist ei vaja.
kõnekeele praktika – seda annab sama õppejõud, kes grammatikatki nii et ühes tunnis õpime reegleid ja näiteid, teises proovime neid ka kohe kasutada.
vene tegusõnad – praegu tundub, et mahukaim aine. Kogu semestri tegelema erinevate liikumisverbide ja lõpetatud/lõpetamata tegusõnade jms.
leksika – pole veel toimunud. Selleks aineks anti 2 nädalat aega, et end vene keelega kurssi viia.
19. sajandi kirjandus – esimesel tunnil lugesime kergemaid Puškini luuletusi. Praegu arvan, et ega me see semester Puškinist kuhugi kaugemale ei jõuagi.
vene heliloojad – seal väga rääkida ei saagi. Põhiliselt õppejõud räägib helilooja elust, loomingu sisust jms ja siis illustreerib seda sellesama loominguga.
Kaasaegne kirjandus - esimesel tunnil jättis õppejõud lugeda ühe peatüki raamatust Sergei Dovlatov „Kompromiss“. Raamatu tegevus toimub Tallinnas. Samas need 25 lk on minu jaoks veel ilmselgelt midagi sellist, mida ma ilma google translate’ita veel lugeda ei suuda.
Vene laulud – sisu aine nimest palju ei erinegi. Laulame tuntumaid vene laule, õppejõud saadab kitarril.
Vene Idee – hakkab 2 nädalat hiljem. Rääkisin õppejõuga ja küsisin, millest seal juttu tuleb. Tõotab huvitav loeng tulla, sest hakkama vene hinge eripärasid lahkama. Eelmiste siinsete õpilaste tagasiside, mida kuulnud olen, on igatahes väga positiivne olnud.
Vene film – vaatame vene kino parimaid palasid ja kirjutame arvustusi.
Selle hea juures on nagu ikka ka väike tõrvatilk. Olgugi et klassiruumid on väikesed (samas piisavalt suured, et 6 inimest ära mahutada) ei suudeta neid kuidagi soojaks kütta. Keskkütte radikas on õrnalt leige, lisaks ostetud elektriradikad on küll päris võimsad aga kui mitmes klassis neid korraga kasutatakse läheb jälle elekter ära. Nii et tunnis istume jopedes. Nii külm, et seal mütsi ja kindaid kandma peaks õnneks aga ei ole. Samas kui mõnikord kõik klapib, saab isegi ilma jopeta tunni peetud.
Sealt tulebki siis see, miks jopedega tunnis istumist vene kombeks peetakse?
ReplyDelete