Kolmapäeval ei
osanud ma ise enam midagi välja pakkuda, sest põhimõtteliselt riisi, nuudlite,
magus-hapu kana, pelmeenide, Pekingi pardi ja lambapajaga mu Hiina söögi
teadmised piirduvad. Seega ütlesid kolleegid, et täna valmistavad nad mulle
üllatuse.
Läksime sööma
väikesesse restorani, mille spetsialiteet on eesliliha (keskel).
Kõige kaugemal on
hiina hapukurk, vasakul spargli-lillkapsa-pähkli-porgandi-seene salat, paremal
kapsa-porgandi salat ja kõige ees oa viilud (oad on kokku pressitud suureks
leheks ja sellest siis viilud lõigatud).
Kuigi tundub, et
kogus on meie standardite järgi viiele inimesele piisav, tuli ka seekord lisa.
Juurde toodi veel eeslipirukas ja -siseelundite supp.
Täna läksime sööma
veel ühe väga tuntud Hiina rooga – Kung Pao kana (宫保雞丁 - Gōngbǎo Jīdīng).
See söök kuulub Lääne-Hiina ehk Sichuani kööki (ehk on päris vürtsikas) ja
kujutab endast kana, juurviljade, pähklite ja tšilli segu.
Lisaks on laual veel
nuudlid, Hiina pelmeenid, täidetud baklažaan, veidi rohelist ja supp, mille
peamine koostisosa on lamba neerud.
Lõpetuseks ka veidi
Hiina huumorit.
Üks mu kolleeg
sirvis mu hiina keele materjale, kui järsku lõi ta nägu särama. Küsis siis
minult:
“What kind of table has no legs?”
Mõtlesin ja
vastasin, et äkki Jaapani laud?
“No, vegetable!”
