中国菜- Zhōngguó cài – Hiina söök

Pärast kõigest ühte nädalat on muidugi vara põhjapanevateks järeldusteks Hiina köögi kohta, kuid kindlalt võib öelda, et vaatamata oma väikesele kasvule söövad hiinlased väga palju.

 

Kuna Hiina on nii suur, siis on siin ka tuhandeid rahvusroogi. Laias laastus võib Hiina kulinaarsed traditsioonid jagada erinevate regioonide järgi kaheksaks, kuid see teeks asja liiga keeruliseks. Veel lihtsustatumalt võib selle jagada neljaks:

Põhja-Hiina ehk Pekingi köök

Lõuna-Hiina ehk Kantoni köök

Ida-Hiina ehk Shanghai köök

Lääne-Hiina ehk Sichuani köök.

Peamine erinevus meile harjumuspärasest söögi serveerimisest on see, et söök asetatakse laua keskele ja siis võtab igaüks nii palju kui ise tahab.

Mu kolleegid on enda südameasjaks võtnud võimalikult paljude hiina söökide tutvustamise. Hiina (või täpsemalt Pekingi) pelmeene (北京饺子  - Běijīng jiǎozǐ) ma juba mainisin.

Sel nädalal olen veel proovinud Pekingi parti (北京烤鸭 - Běijīng kǎoyā).

See kujutab endast õhukeste lõikudena serveeritud röstitud parti, mis keeratakse koos ploomikastme ja kurgiviiludega väikese pannkoogi sisse. Eraldi serveeritakse rohke suhkruga pardi nahk. Naha kohta on mul veidi vastakad arvamused, kuid pannkooki keeratud part maitses küll väga hästi.

Ma olin pardist oma kõhu juba täis söönud, kui hakkasid saabuma uued road – riis, tomati-muna kaste, terav loomaliha ja salat.

 

Järgmisel lõunal tellisime Lamba paja (涮羊肉 - shuàn yángròu).

Laua keskele asetatakse puljongiga fondüünõu ja kõrvale taldrikud lihatükkide, juurviljade, nuudlite jms. Pott oli jagatud kaheks –terav supp ühel ja tavaline teisel pool. Paja kõrvale jõime mandlipiima. Lisaks serveeriti ka salatit ja erilise delikatessina lamba magu.

 

 涮羊肉 - shuàn yángròu - Lamba pada

 

 Pajast võetu kastetakse enne söömist väikeses kausis sojaoa-küüslaugu kastmesse.

Kui kõik eelnevad söögid kuuluvad Pekingi köögi hulka, siis teisipäeval proovisime Sichuani sööke, mida iseloomustab vürts ja pipar.

 

Esimese asjana sõime pipra-tšilli kastmes hautatud krevette (nendest on pildil alles üks kauss kreveti kestade ja nende söömiseks kasutatud kinnastega), millele järgnes kalasupp, seened (vasakpoolsed ploomi sarnased moodustised. Tegelikult need ei ole päris seened vaid hoopis “puukõrvad” ehk mingid moodustised, mis kasvavad puu küljes. Kuna ma täpselt aru ei saanud, mida puukõrvade all mõeldakse, siis ütlen nende kohta ka edaspidi lihtsustatult seened) ja salat, mille koostisosades ma päris kindel ei ole. Arvatavasti on tooraineks oad, sest ubadest tehakse siin kõikvõimalikke moodustisi.

Seekord olin igaks juhuks üle küsinud, kas me tellisime midagi veel ja sain vastuseks “ei, peaaegu mitte midagi”. Seega sõin kõhu korralikult täis, mis tähendas seda, et sõin umbes ¾ sellest, mida sõid minust 2 peajagu lühemad naiskolleegid. Seejärel toodi lauale veel üks salat, maisi-maitserohelise pirukas ja sea-loomaliha pada pähklite ja tšilliga.

 

Rõhutan, et sööjaid oli laua ümber vaid neli.. Kui vaikselt uurisin, miks nii palju erinevaid roogasid, sain vastuseks: “Oli plaanis tellida 5 rooga, aga Qu arvates on 6 ilusam number ja siis tellisime 6”. Millalgi kirjutan hiinlaste numbrite lembusest pikemalt.